Teksti suurus

Kõrge kontrastsus

Kogemus aastast 1991
logo

Tolmuvabad katted: sisuka hanke koostamine ja õige ehitus- ning hooldustehnoloogia valimine

Kui artikli esimeses osas keskendusime kruusateede hooldamisele ning olemasoleva olukorra säilitamisele või mõningasele parandamisele, siis nüüd räägime pikemalt tolmuvabade katete ehitamisest, mis võimaldab kruusateedega seotud mured minevikku jätta.

4 nõuannet sisuka hankekirjelduse koostamiseks

Kruusateest järgmine tase on tolmuvaba kattega tee, mis pakub liiklejale hoopis paremat kasutajakogemust ning tõstab elanikkonna elukvaliteeti.

Oluline on rõhutada, et probleemid leiavad kestva lahenduse vaid juhul, kui lähtutakse õigetest põhimõtetest ja korrektsest tööjärjekorrast. Siin on meie soovitused:

  1. varu tööde planeerimiseks ja elluviimiseks piisavalt aega

Kõige ideaalsem on toimida nii, et esimesel aastal läbib kruusatee põhjaliku remondi, mille käigus likvideeritakse külmakerked (parim aeg on aprilli ja mai esimene pool), parandatakse truubid, tehakse mõõtmised ning kaetakse tee purustatud kruusaga. Talvel planeeritakse tolmuvaba katte ehitus ning järgmise aasta suvel alustatakse töödega.

Sel viisil jõuab kruus tiheneda ja paika vajuda ning on võimalik enne alustamist teistkordne külmakergete kontroll läbi viia ja vajadusel lisaparandused teha.

Vähem ideaalne on kavandada remonti talvel ja alustada kohe sama aasta suvel, sest nii võivad osad külmakerkekohad märkamata jääda ning aluspinnas saab ebastabiilne ja uue tee lagunemine on vaid aja küsimus.

Tööde varajane planeerimine võimaldab alustada ka ilmastikutingimuste mõttes parimal ajal, kui väljas on soe ja kuiv ning kasutatavad materjalid ja tehnoloogiad saavad toimida ettenähtud viisil. Lisaks on vastupidava pindamiskihi moodustumiseks oluline, et uuel teekattel jääks peale tööde lõppu aega sobilike temperatuuride juures „laagerduda“.

Tabelis on välja toodud parimad tööde tegemise ajad erinevate pindamistüüpide puhul:

Pilt: Maanteeameti pindamisjuhis

  1. kaasa kohalikku kogukonda

Eeltöid tehes on oluline kaasata kohalikke elanikke, kes kasutavad teed igapäevaselt. Nemad on probleemsete kohtadega kõige paremini kursis ja oskavad need ka kätte näidata.

  1. hankedokument kirjuta reaalsest olukorrast lähtudes

Hanget ettevalmistades tuleb ise tee peal käia, teha visuaalsed vaatlused, mõõdistused ning arvutada vajalikud töömahud. Lihtsalt kabinetis kokkupandud dokument ei ole pädeva pakkumuse saamiseks piisav.

  1. pea nõu spetsialistiga

Kui hanke kokkupanekul tekib küsimusi või kõhklusi, soovitame kindlasti konsulteerida meie maakondlike teemeistritega. Vajadusel saame sind aidata tehnilise kirjelduse kokkupanekul.

Miks me selle eraldi välja toome?

Sest ei ole harv juhus, kus ühest piirkonnast teise liikunud kohaliku omavalitsuse ametnik võtab kaasa eelmisest piirkonnast pärit teadmised ja kogemused ning paneb nende põhjal uues töökohas kokku hanke, kus ei ole arvestatud sealsete eripäradega. Lisaks kirjutab ta ehitajale ette ka selle, mis põhimõtteid järgides tuleb teed ehitada ning milliseid materjalide kulunorme kasutada.

Ühest küljest on hea, kui tellija ise suudab hanget ettevalmistades läbi mõelda ja kirja panna kasutatavad materjalid ja tööprotsessi. Kuid veelgi olulisem on silmas pidada kohalikke olusid ja langetada valikud viimastest lähtuvalt. Miks?

Sest ainult nii saab ehitaja pakkuda kvaliteetset teenust ning jäävad ära kõiki osapooli kurnavad vaidlused hanke hilisemates etappides.

Kokkuvõttes: tellijat ja tegijat rahuldavad tulemused saavutatakse oluliselt hõlpsamalt kui planeerimine ja tööd tehakse piisava ajalise varuga, hanke koostamisel võetakse lisaks teoreetilistele teadmistele aluseks reaalne olukord, mille lahendamisse kaasatakse nii kohalikud elanikud kui ka teeehituse spetsialist – nõnda saab tulemus maksimaalselt kvaliteetne.

Tolmuvabade katete ehitamine

Hanke sisulist poolt kokku pannes on tarvis olla kursis veel ühe olulise aspektiga: omada ülevaadet tolmuvabade katete ehitamise tehnoloogiatest ja nende kasutusvõimalustest.

Pindamise tehnoloogia valik sõltub tee liiklussagedusest, aluspinna seisukorrast ja selle poorsusest. Kuldreegel on, et kui samaaegselt sobivad kaks või enam meetodit, tuleks valida vastupidavam ja pikemat iga garanteeriv lahendus.

Tolmuvabade katete ehitamisel kasutatavad tehnoloogiad

Väga piiratud eelarve korral on soodsaim fraktsioneerimata täitematerjaliga ehk ridakillustikuga pindamine (OTTA) (1 x O), kus ühele sideainekihile puistatakse kiht ridakillustikku.

Plussid:

  • võimaldab kasutada kohaliku karjääri kruusakillustikku (peab vastama pindamisjuhise tabelis 6 toodud nõuetele);
  • on soodsaim ja kiireim viis tolmuvaba katte ehitamisel.

NB! Tee kvaliteedi ja vastupidavuse tagamiseks soovitame ridakillustikuga pindamisel teha kahe aasta möödudes lisaks ühekordse tardkivikillustikuga pindamise.

Pikaajalist väärtust silmas pidades tasub aga kohe eelistada fraktsioneeritud tardkivimist täitematerjaliga pindamist, mille puhul laotatakse bituumenemulsiooniga kaetud teele sobiva teralisuse astmega killustik.

Plussid:

  • teekate jääb kulumiskindlam ning hilisemaid korduspindamisi on võimalik teha pikema aja tagant;
  • talvist libedusetõrjet saab teha sooladega.

Fraktsioneeritud killustiku puhul kasutatakse neid kolme meetodit:

  1. Sändvitš pindamine (1 x S) – teekattele puistatakse jäme täitematerjal, millele lisatakse kiht bituumenemulsiooni. Kõige peale puistatakse peen täitematerjal.

 

Pilt: Maanteeameti pindamisjuhis

Kasutusel enamasti kõrvalteede tolmuvabaks ehitamisel.

  1. Kahekordne pindamine (2 x) – bituumensideaine esimesele kihile laotatakse esimese kihi puiste, millele lisatakse teine kiht emulsiooni, millele omakorda puistatakse peenemat killustikku.

Sobib väga hästi kruusateede tolmuvabaks muutmiseks ning tagab kauakestva kvaliteedi ja vastupidavuse.

  1. Eelpuistega kahekordne pindamine (2 x E) – otse kattele puistatakse jämedam täitematerjal, sellele lisatakse kiht sideainet ning kiilutakse peenema täitematerjaliga. Seejärel laotatakse uus kiht sideainet, millele puistatakse peenem killustikufraktsioon.

Kasutatakse tolmuvabade katete ehitamisel pehmetele tolmustele alustele.

Tolmuvabade katete hooldus ja remont

Tolmuvabade katete hea seisukorra säilitamiseks ning eluea pikendamiseks tuleb need iga 5–8 aasta järel üle pinnata kas ühekordse või pooleteisekordse pindamisega:

Ühekordne pindamine (1 x) – ühele sideainekihile laotatakse üks kiht täitematerjali.

Kasutatakse üldiselt madalama liiklussagedusega teedel.

Ühekordne kahe puistega pindamine (1,5 x) – ühele kihile bituumenemulsioonile laotatakse järjest kaks kihti puistet, sealjuures on teine puistekiht peenem.

Kasutatakse tihedama liiklusega teedel, kus sõidavad ka raskeveokid. Võrreldes ühekordselt pinnatuga, on selle katte müratase väiksem ning nihke- ja kulumiskindlus suuremad.

Lisaks jääb tööde teostamise käigus teele vähem lahtist killustikku, mistõttu garanteerib see meetod tööalas parema liiklusohutuse.

Korduspindamiste vahel saab väiksed ja teineteisest kaugel paiknevad augud kõrvaldada pritskillustikuga ning sõidujäljed on võimalik taastada ribapindamise teel.

Kui aga hooldust on tehtud ebaregulaarselt ning on tekkinud suur hulk pragusid või võrkpraod, tuleb appi fiiberpindamine (1 x F või 1,5 F), kus bituumenisse segatakse klaasfiibri kiude, mis aitavad vältida pragude uut avanemist.

Kokkuvõte

Loodame, et said enda jaoks uusi väärtuslikke teadmisi ning oskad teede korrashoiu eest vastutajana edaspidi teenust tellides veelgi teadlikumaid otsuseid langetada ja seeläbi kohalike inimeste elu mugavamaks ja kodusemaks muuta.

Kui sul tekkis lugedes küsimusi ning soovid meiega teede hooldamise ja ehitamise teemadel aru pidada, siis saada oma sõnum kontaktvormi kaudu.

Üllar Seeman

Peaprojektijuht

Võta ühendust

Võta ühendust